Broneeri aeg konsultatsioonile: (+372) 619 0020 või broneeri online
Broneeri aeg konsultatsioonile:
(+372) 619 0020 või broneeri online

Veenilaiendid ehk varikoos

Rohkem teadaBroneeri aeg

Mis on veenilaiendid?

Veenidel on klapid, mis takistavad verel raskusjõu tõttu allapoole vajumast. Koos sääre lihastega pumpavad need vere üles südame poole. Varikoos ehk veenilaiendid on jalgade pindmist veenisüsteemi haarav haigus, millise tagajärjel veeni sein laieneb ning klappide hõlmad ei ulatu enam kokku – jalale tekivad väljavõlvuvad komud ehk veenilaiendid. Peale esteetilise probleemi, võib varikoos põhjustada jalgades valu, turset, nahamuutusi ja haavandeid. Varikoossetest veenidest eristatakse veel telangiektaasiaid ehk “ämblikveene”, mis on sama haiguse kergem avaldumisvorm.

Enamasti on veenilaiendid vaid jäämäe tipp ning haiguse ulatus vajab täpsustavat diagnostikat. See tähendab, et haigusest ei ole haaratud vaid silmaga nähtav osa veenist, vaid põhjuseks võib olla kas mõni puudulik põhitüvi või perforant.

Miks veenilaiendid tekivad?

Veenilaiendid ehk varikoos on lääneühiskonnas küllalt levinud haigus, mõjutades pea iga neljandat inimest. Veenilaiendite esinemissagedus tõuseb vanuse kasvades. Näiteks esineb alla 30-aastastel naistel veenilaiendeid 8%, viiekümnendaks eluaastaks tõuseb esinemissagedus naistel juba 41%. Meestel esineb veenilaiendeid mõnevõrra vähem, kuid analoogne seos vanusega on samuti olemas.

Tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Näiteks on inimesel risk veenilaiendite tekkeks ligi 90%, kui tema mõlemal vanemal esineb veenilaiendeid. Riskifaktorid, nagu naissugu, pikalt seismine, suitsetamine, ülekaalulisus, rasedus, vanus, pikk kasv, soodustavad haiguse avaldumist. Riskifaktorite tulemusena kas tõuseb veenisisene rõhk (pikalt seismine, pikk kasv, ülekaalulisus) või toimuvad muutused veeni seinas (naissugu, suitsetamine, rasedus, vanus) ning aja möödudes veeni sein nõrgeneb, mistõttu tekivadki jalgadele veenilaiendid.

Riskifaktorid veenilaiendite tekkeks:

r

Pärilikkus

r

Rasedus

r

Ülekaal

r

Naissugu

r

Suitsetamine

r

Pikalt jalgadel seismine

Milliseid vaevusi võivad veenilaiendid põhjustada?

Kergemal juhul on veenilaiendid asümptomaatilised. See tähendab, et haigus ei tekita muid kaebusi peale jalgade langenud esteetilise välimuse. Haiguse progresseerudes tekib  jalgades raskustunne ja väsimus pärast pikemat seismist, tursed, pakitsustunne, sügelus ja krambid. Ulatusliku varikoosi korral võib veenikomudesse tekkida valulik põletik – tromboflebiit. Krooniliseks muutudes tekivad veenilaiendite korral alajäsemele nahamuutused – pigmentatsioon, lipodermatoskleroos. Raskemal juhul kahjustub kroonilise venoosse puudulikkuse tagajärjel alajäseme naha ainevahetus sedavõrd, et kujuneb välja krooniline venoosne haavand. Harvadel juhtudel võib kroonilisest venoossest haavandist areneda lamerakuline nahavähk. Kroonilise venoosse puudulikkuse raskusastmeid klassifitseeritakse CEAP klassifikatsiooni järgi.

CEAP klassifikatsioon. C1 – ämblikveenid, C2 – veenikomud, C3 – turse, C4 – nahamuutused, C5 – paranenud haavand, C6 – krooniline venoosne haavand

Kuidas veenilaiendeid ravitakse?

Ajalooliselt on peetud varikoosseid veene haiguse põhiolemuseks ning kogu tegevus suunati silmale nähtava eemaldamisele. Tänapäevalgi keskendutakse paljudes keskustes vaid “komude” eemaldamisele. Selline tegevus, kus “komude” põhjus ravimata jäetakse, ei anna aga häid tulemusi. Kaasaegne varikoosi ravi eeldab täpset diagnostikat, millisega kaardistatakse haiguse ulatus. Seejärel on võimalik koostada optimaalne raviplaan, mis tagaks ka hea tulemuse.

Tänapäevase alajäsemete veenilaiendite ravi armamentaariumisse kuuluvad radiofrekventsablatsioon (RFA), endovenoosne laserablatsioon (EVLA) ja liim (Venaseal). Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele ka skleroteraapiat (UGFS) ja miniflebektoomiat.

Telangiektaasiate ehk ämblikveenide raviks kasutatakse tänapäeval laserit või skleroteraapiat.

Miks valida EVC?

Kasutame varikoosi raviks

kõiki uuemaid meetodeid

Meie arstid võtavad osa rahvusvahelistest koolitustest

ja hoiavad end kursis uusimate veeniravi suundadega maailmas

Meie koostööparneriks on Baltic Vein Clinic

Baltikumi veeniravi liider


(Lisateave isikuandmete töötlemise kohta)

Tatjana Kuznetsova
Administraator

Peale vormi täitmist Teiega võetakse ühendust ühe tööpäeva jooksul ning lepitakse kokku Teile sobiv külastusaeg.

Lisaküsimuste korral palume helistada telefonil 619 0020.